Khetanipen la Sudutne Asiyako vash o Perutno Somkerdipen

De la Vikipidiya
Khetanipen la Sudutne Asiyako vash o Perutno Somkerdipen

Stema

(In Detail)

Thema somdasne (membrurya) ando KhSAPS
Thema somdasne (membrurya)

Bharat Indiya (Bharat)
Pakistan Pakistan
Bangladesh Bangladesh
Sri Lanka Sri Lanka
Afghanistan Afghanistan
Nepal Nepal
Maldives Maldives
Bhutan Bhutan

Observatorurya

Manushutni Republika Kina Manushutni Republika Kina
Japan Japan


O Khetanipen la Sudutne Asiyako vash o Perutno Somkerdipen (South Asian Association for Regional Cooperation - SAARC pi anglezikani ćhib) kerdili po 8 Dechembra, 1985. KhSAPS si ek khetanipen le oxto themenge katar Sudutni Asiyate: Bangladesh, Bhutan, Indiya, Maldive, Nepal, Pakistan, Sri Lanka thai Afganistan. O phuviyako baripen le kadale themenge (khetanes) si 5,127,500 km2 thai ek panjto andar le manusha la sundalake jivisaren kathe.

Patrinipen le maladimatenge KhSAPS[editisar | modificare sursă]

  1. 7-8 Dechembra, 1985 kai Dhaka
  2. 16-17 Novembra, 1986 kai Bangalore
  3. 2-4, 1987 kai Kkaihmandu
  4. 29-31 Dechembra, 1988 kai Islamabad
  5. 21-23 Novembra, 1990 kai Malé
  6. 21, 1991 kai Colombo
  7. 10-11 Aprilo, 1993 kai Dhaka
  8. 2-4 Mai, 1995 kai New Delhi
  9. 12-14 Mai, 1997 kai Malé
  10. 29-31 Yuliyo, 1998 kai Colombo
  11. 4-6 Yanuara, 2002 kai Kkaihmandu
  12. 2-6 Yanuara, 2004 kai Islamabad
  13. 12-13 Novembra, 2005 kai Dhaka

So butya keren khetanes[editisar | modificare sursă]

  • Agrikultura thai lachharipen le gavenge
  • Sastipen thai le manushenge butya
  • Juvlya, terne thai tikne
  • Environmento thai vesha
  • janglimata thai tehnolojiya thai meteorolojiya
  • Lachharipen le manushikane jivimata
  • Ingyardipen
Le bareder organizacie le themenge
Organizaciya 1 Baripen (km²) Gin le manushenge ABP (KKZ) ($US) Thema
membrurya
1
miliyonurya po themutno
EE 3,977,487 460,124,266 11,723,816 25,480 25
CARICOM 462,344 14,565,083 64,219 4,409 14+1 3
ECOWAS 5,112,903 251,646,263 342,519 1,361 15
CEMAC 3,020,142 34,970,529 85,136 2,435 6
EAC 1,763,777 97,865,428 104,239 1,065 3
CSN 17,339,153 370,158,470 2,868,430 7,749 10
GCC 2,285,844 35,869,438 536,223 14,949 6
SACU 2,693,418 51,055,878 541,433 10,605 5
COMESA 3,779,427 118,950,321 141,962 1,193 5
NAFTA 21,588,638 430,495,039 12,889,900 29,942 3
ASEAN 4,400,000 553,900,000 2,172,000 4,044 10
KhSAPS 5,136,740 1,467,255,669 4,074,031 2,777 8
Agadir 1,703,910 126,066,286 513,674 4,075 4
EurAsEC 20,789,100 208,067,618 1,689,137 8,118 6
CACM 422,614 37,816,598 159,536 4,219 5
PARTA 528,151 7,810,905 23,074 2,954 12+2 3
Komparative
organizaciye
thai thema
2
Baripen (km²) Gin le manushenge ABP (KKZ) ($US) Forovipnaske
riga
in millions per capita
PN 133,178,011 6,411,682,270 55,167,630 8,604 191
Indiya 3,287,590 1,102,600,000 3,433,000 3,100 35
Kina 9,596,960 1,306,847,624 7,249,000 5,200 33
PhSA 9,631,418 296,900,571 11,190,000 39,100 50
Kanada 9,984,670 32,507,874 958,700 29,800 13
Rusiya 17,075,200 143,782,338 1,282,000 8,900 89
1 Including data only for full and most active members

2 :Le anglune duie thema andar la sundalate palal area, population and GDP (PPP)
3 Ingerel andre bimeste autonomikane kotora le avre themenge
Sikavno:Legend Sikavno:Legend Ando 2004. Katar: CIA World Factbook 2005, IMF WEO Database



External links[editisar | modificare sursă]